7.-11. juunil 2017 võtsid Eesti Teaduste Akadeemia nais- ja meeskoor üheskoos osa koorifestivalist „Chernomorski zvutsi“ (Balchik, Bulgaaria).
Naiskoori kavas olid Ester Mägi, Lembit Veevo, Nikola Atanasovi, Ave Avamere ja Veljo Tormise helitööd. Meeskoori esituses kõlasid Ester Mägi, Eduard Tubina, Mart Saare ja Veljo Tormise teosed ning bulgaaria ja vene rahvalaulude seaded.
Meeskooril läks eriti hästi, sest võideti esikoht mees- ja naiskooride kategoorias ning saadi eripreemia bulgaaria autori teose esituse eest välismaise koori poolt. Palju õnne!
A-galerii Seifis avatakse reedel, 26. mail 2017 kell 18 Kertu Vellerinna ehtenäitus
NÄORAAMAT/FACEBOOK
(Mida mina, kellel FB konto puudub, sellest arvan)
ÜKS VEEBIPÕHINE ÜÜRATU VÕRGUSTIK
– MINU JAOKS TÄIESTI TUNDMATU KÕRGUSTIK
ENDAST FOTOSID PILDISTA, SILDISTA
RIPUTA, RAPUTA
PASSIIVSELT – AKTIIVSELT
ELU JAGA JA SEGA
SHEERI VÕI KOMMENTEERI
HUVILÄHTUVALT GRUPEERI
LIIDA VÕI LAHUTA
KOOSELUSID NAHUTA
ELA KAASA JA LAIGI
KUNI SÜDAMES LÄIGIB
OHTRALT SÕPRU SAAD LISADA
VÕI SÕNUMEIS KISADA,
ET: „SIHIPÄRATULT AEGA
MINA EI KULUTA!“
Kertu Vellerind (s 1967 Tallinnas): „EKA metallehistöö kateedris veetsin kokku üheksa aastat – sinna mahtus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad, täiendõpe Lahti Disainiinstituudis Soomes 1992 ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal 1993, üks aasta akadeemilist puhkust ning kolm toredat suve ERKI Soome-Ugri ekspeditsiooni liikmena 1990–1992. Vabakutselise ehtekunstnikuna töötan aastast 1995, aasta hiljem astusin EKL-i liikmeks. Näitustest olen osa võtnud omajagu nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast olen Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.“
Näituse kujundaja on Tea Tammelaan.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Huvi korral võib kuulata Klassikaraadio sarjas Luukamber 6. aprillil eetris olnud saadet Arvo Ratassepa ja tema kooride kohta „Arvo Ratassepp – laulurahva väepealik“:
9. märtsil tähistab armastatud dirigent Merike Toro ümmargust sünnipäeva. TANi ellu on Merike jätnud kustumatu jälje, olles aastatel 1990-2005 meie peadirigent. Tema juhtimisel tuli koor välja üleminekuaastate mõõnaperioodist ja saavutas mitmel konkursil nii kodu- kui välismaal kõrge koha.
Merikese õpilased korraldavad tema auks laupäeval, 11. märtsil kell 16 Lauluväljaku klaassaaliskontserdi «Õpilased ja õpetaja».
Üles astuvad Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, segakoor Impressioon, üle-eestiline tütarlastekoor ja Meriko segakoor.
Juhatavad Ingrid Kõrvits, Leiu Tõnissaar, Joanna Juks, Eleriin Müüripeal, Ave Sopp ja Merike Toro.
Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) algatab uue telekonkursi, Eurovisiooni lauluvõistluse kooridele („Eurovision Choir of the Year“). Seitsme osalejamaa hulgas on ka Eesti. Meid esindab ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel.
Esimese kooride Eurovisiooni korraldavad Läti televisioon (LTV) ja Riia turismiarendusbüroo, sündmus toimub Riia Arenal 22. juulil.
ETV peatoimetaja Heidi Pruuli sõnul on konkursil osalemine hea võimalus oma kõrgel tasemel koorilaulukultuur rahvusvahelise teleauditooriumi ette tuua. “Ajal, kus Eesti on just enda kanda võtnud Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja kohustused, vaadatakse meie poole uudishimu ja tähelepanuga. ETV tütarlastekoor on paljudel kõrgetasemelistel võistlustel hästi esinenud ja küllap teeb seda väärikalt ka Riias,” rääkis Pruuli. Esinemiskava plaanitakse kokku panna Veljo Tormise helitöödest.
Aarne Saluveeri sõnul annab üritus hea võimaluse jõuda Eesti kooriloomingul suurema kuulajaskonnani.
“Meie missioon on avaliku teleruumi kaudu nii mälestada kui ka ühtlasi näidata Veljo Tormist ja meie suhet Tormise muusikasse parimal võimalikul moel. Meie viimased kümme aastat ETV tütarlastekooriga on olnud hästi aktiivne just Tormise muusikat esitades. Nüüd, kus teda ennast ei ole elavate hulgas, teeme seda selleks, et kogu maailm mõistaks, kes oli Veljo Tormis,” ütles ta AK kultuuriuudistele.
Teised osalejad tulevad Austriast, Belgiast, Taanist, Lätist, Saksamaalt ja Sloveeniast, ning auhindade hulgas on ka heliplaadi salvestamise leping.
Kõigil kooridel tuleb esineda kuue minuti vältel. Esitusi hindab kõrge professionaalsusega žürii, kuhu kuuluvad teiste seas Briti helilooja John Rutter ja Läti metsosopran Elīna Garanča.
Muusikaõhtut juhivad Grammyga pärjatud helilooja-dirigent Eric Whitacre ja Läti televisiooni saatejuht Eva Ikstena. Ülekande režissöör on Peter Maniura (BBC).
“Koorilaul on virgutav, sotsiaalne ja kunstipärane tegevus, kus igaüks saab kaasa teha, sõltumata vanusest ja muusikakogemusest. Pealegi kasvab koorimuusika populaarsus kogu maailmas,” ütles EBU muusikasündmuste juht Jan Ola Sand.
ETV teeb suvisest kooride Eurovisioonist ülekande.
25. veebruaril 2017 saanuks armastatud raadiohääl Kiira Kahn 85-aastaseks. Paraku lahkus ta meie seast 1. juunil 2012. Kuid õnneks on mälestused sellest säravast isiksusest raiutud raamatusse, mille koostas tema abikaasa, professor Hubert Kahn. Värvikaid lugusid pajatavad sõbrad, kolleegid, sugulased. Teos on saadaval nii Rahva Raamatu kui Apollo raamatupoodides.
Raadioajakirjanik Age Raa jutustab raamatus muuhulgas: «Ei saa jätta meenutamata, kuidas Kiira endale rahvarõivad õmbles. Tulekul oli üldlaulupidude 100. aastapäev. Kiira otsustas minna Arvo Ratassepa juhitud Teaduste Akadeemia naiskoori, et laulda juubelilaulupeol. Kaunis sopran võeti koori avasüli vastu. Esinemisriideid aga anda ei olnud, sest uued Alutaguse rahavariided olid just kätte saadud ja juurde tellida polnud enam võimalik. Soov laulda juubelilaulupeol oli aga nii suur, et Kahnike otsustas teha rahvariided ise. Tegigi. Käis asjatundjatelt nõu küsimas, tikkis linuka ja käised, õmbles tanu. Kui aeg-ajalt näitab ETV katkendeid üldlaulupidudest, siis juubelilaulupeol on Kiira Kahn üks neist särasilmseist lauljaist, kes on teleekraanil mitu minutit suures plaanis. Koorimuusikud olid Kiirale klass omaette: ta austas neid. Ütles ikka, et nad on väga rikkad, avara mõttemaailmaga inimesed, sest nad on oma vaimuvara omandanud laulust.»
TAN-is laulis Kiira aastatel 1969-81 I soprani ridades. Praegused lauljad teavad rääkida, et 2004. a üldlaulupeol, kui rongkäik otsustati vihma tõttu ära jätta, kuid Eri Klasi õhutusel siiski toimus, oli Kiira TAN-i asupaigas oma rahvariietes esimesena kohal olnud. Ja 2009. a laulupeo eel tuli ta mõneks ajaks uuesti koori laulma, et taas suurest peost lauljana osa saada.
Mälestame unustamatut heliloojat Veljo Tormist (07.08.1930–21.01.2017), Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoori auliiget aastast 1970. Meie muusikamaailma on tabanud korvamatu kaotus. Sügav kaastunne omastele!
Lahkunud on meie koori teeneline vilistlane, nahakunstnik Minni Patune (12.03.1918–20.12.2016), kes laulis TANis aastatel 1963–76 II aldi ridades. Tema valmistatud on koori nahkne standart ja köidetud kaks esimest paksu kroonikaraamatut. Sügav kaastunne omastele!
Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Nahakunstnike Liidu, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ja Eesti Kunstimuusemi ühist järelhüüet saab lugeda siit.
2016. a hakkab lõppema ja meie kontserdid on selleks korraks läbi. Kolm neid detsembris oli ja kõik väga erinevad.
Eesti Inseneride Liidule esinesime juba kuuendat korda ja vastuvõtt oli erakordselt soe, kohe nii, et saalitäis soliidseid härrasmehi tõusis koori sisenedes püsti ja kontserdi lõpus läks käiku ka lisalugu.
Tallinna Jaani kirikus toimunud kontserdi „Jõuluootus“ pidasime maha koos Teaduste Akadeemia Meeskooriga. Publikut oli tublisti ja meeleolu vastavalt harras.
Viimsi Vabakoguduse kirikus teoks saanud kontserdist „Talveöö“, kus esinesime koos Tallinna Reaalkooli Tütarlastekooriga, sai seevastu osa vaid väga valitud hulk inimesi… Eks kirik oli väike ka ja et samal õhtul oli Püha Jaakobi kirikus ees Eva Talsi kontsert (telekaamerate ees!), oli meil raske võistelda. Aga Reaalkooli neiud laulsid kui inglid ja loodame, et meiegi alla ei jäänud!
Kõigile armsatele inimestele, kes meid sel aastal on kuulama tulnud või plaanivad seda teha edaspidi, soovime häid jõule ja mõnusat aastalõppu!
