03.05.2008 käis TANi esindus prügi koristamas Vasalemma vallas Vansil. Tegemist tundus olevat prügimäega, mille tekitamiseks on kulunud hulgaliselt autokoormaid ja seda aastate kaupa… Usinaid ja entusiastlikke koristajaid oli lisaks meile küll palju, kuid toimetamist jätkub vähemalt selles kohas küll pikemalt… Aga algus on tehtud!
26.04.2008 oli kuupäev, mil TAN pidi end kaheks jagama: väike osa läks Tartusse õnnitlema meeskoori Gaudeamus tema 50. sünnipäeva puhul ja suurem osa siirdus koos ETAM-iga Rannamõisa kanti metsa istutama.
23. veebruaril 2008 avaldasid Inseneride Meeskoor ja Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor Metsakalmistul austust Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile tema sünniaastapäeval. Kohal oli ka presidendi pojapoeg hr. Matti Päts abikaasaga. Seejärel siirduti Rakverre ühisele vabariigi aastapäevale pühendatud kontserdile. Õhtu lõpetas meeleolukas järelpidu Rakvere Kuursaalis.
22. veebruaril 2008 osales TAN koos teiste Salme keskuse kollektiividega Põhja-Tallinna linnaosa pidulikul kontsert-aktusel Salme Kultuurikeskuses.
Pärast TANi esinemist Wuppertali koorinädala raames 06.06.2007 toimunud kontserdil «Tallinnast Broadwayni» ilmus kohalikus ajakirjanduses järgmise sisuga artikkel:
Helid lendlesid kergelt nagu liblikad
Kas teadus ja muusika sobivad kokku? Eesti naiskoori esinemine Wuppertali koorinädalal juunis 2007 näitas, et sobivad – ja suurepäraselt. Eesti Teaduste Akadeemia 23 daami jätsid teaduslikkuse ja akadeemilise kuivuse kaugele seljataha ja esitasid erakordset kultuurset koorilaulu. Eriti kaasaegse eesti muusikaga demonstreerisid nad siinmail peaaegu tundmatut elavat rahvalaulukultuuri.
Heliloojad, nagu Ester Mägi ja Veljo Tormis, kelle kuulsaim õpilane on Arvo Pärt, säilitasid vanad viisid, rüütades need moodsasse muusikakeelde. See kõlas sageli melanhoolselt oma maheda kõla, kriipiva kromaatika ja rahuliku meloodiapoognaga üle heliderikka teose («Pieta»). Seejuures laulsid naised kõige vaiksemat pianissimot nii kõlavalt, et täitsid linnahalli saali oma häältega.
Ka Arvo Ratassepp, 1959.a. asutatud koori dirigent, hoidis oma kompositsioonides traditsiooni: laul liblikast («Liblik») kõlas nii sulgkergelt, et uskusid kuulvat liblikatiibade õrna värinat.
Naised suutsid sosistada, vadistada, hüüda ja karjuda ka kõige kõrgemal nivool. Häälerühmad allusid koorijuht Andrus Siimoni juhatusele alati täpselt. Alati olid kooskõlas intonatsioon ja mitmehäälne laul.
