1965. a üldlaulupidu (väljavõte koori kroonikast)
TA Naiskoori programm, nagu teistelgi kooridel, algas juba märgatavalt varem – pingelised proovid toimusid terve laulupeole eelnenud nädal Tallinnas, alates 14. VII aga toimusid juba naiskooride üldproovid Lasnamäe nõlval Lembit Verlini ja Richard Ritsingu käe all.
15. VII
Meie programm algas täna juba kell 6.30 Balti jaamas, kus võtsime koos TA Meeskooriga vastu Ungarist saabunud Budapesti Meeskoori.
Võttis üsna tublisti aega enne kui temperamentsed ungarlased vagunist välja pääsesid, millise aja jooksul nad meie täies koorivormis ja roosidega ülesrivistatud koore vaguniaknast filmisid ja pildistasid.
Aga veel enne, kui rong Balti jaama jõudis, astus ootamatult kooride ette meeskoori esimees Villu Astok, andis hääled ja „Ta elagu, elagu, elagu, ee – laa – guuuuu ! … “
Ja meie koori esinaine Margi Tammik ulatas kimbu roose värskele Eesti NSV teenelisele kunstitegelasele Arvo Ratassepale.
„Ta elagu, elagu, elagu!“
Siis aga saabus rong ja tervituseks ungarlastele kõlas „Koit“ – M.Lüdig. Eesti- ja ungarikeelsed lühikesed tervitused ja siis laulsid ungarlased Šandor Panhegy juhtimisel „Kaunimad laulud“ eesti keeles. See oli meile meeldiv üllatus.
16. VII
toimus valikkooride kontsert, millest ka meie osa võtsime.
17. VII
Kõige erutavam päev! Laulupeo avapäev.
TA Naiskoor kogunes oma valgetes koorikleitides TA õuele. Koorile valmistas embleemi Kunstiinstituudi õpilane Rohtlaan.
Embleem on nagu suur rinnamärk. Selle embleemi all sammusime laulupeo rongkäigus. Käes rukkililled.
Tänavail olid vist küll kõik tallinlased, Kuhu neid küll ainult ei jätkunud – akendele, puude otsa, karniisidele, katustele.
„Estonia“ müürilt tervitas meid Eri Klas, TA aknalt Veljo Tormis.
Pidevalt saatsid meie kolonni lustakad hüüded:
„Vivat omnes virgines!“
„Elagu akadeemia!“
Lõpmatu, omapärane rõõm on astuda rütmika sammuga mööda kodulinna juubeldavaid tänavaid.
Ka ilm juubeldas meiega koos. Nii sinist taevast, nii puhast päikesesära ei kordunudki sellel hallil ja vihmasel suvel enam teist korda. See nädal oli nagu välja lõigatud säravast rõõmust ja sillerdavalt selgest sinisest taevast, kuigi välismaised raadiosaatjad olid varem ähvardanud kõige halvema ilmaga, sest isegi vanajumal olevat Eesti NSV juubelilaulupeo vastu.
„Tervitus akadeemia naiskoorile!” Aknal on Artur Rinne. Naeratame.
1965. a. ÜLDLAULUPEO KAVA
LAUPÄEVAL, 17. JUULIL
Kell 14.30 – üldlaulupeost ja rahvakunstiõhtust osavõtjate pidulik rongkäik Suvorovi puiesteelt Lauluväljakule.
Kell 17.30 – Eesti NSV 25. aastapäevale pühendatud üldlaulupeo avatseremoonia ja I kontsert Lauluväljakul.
*
I KONTSERDI KAVA
Ühendkoorid
Kantaat «Laul, ava tiivad» – G. Ernesaks (E. Vetemaa)
Juhatab NSVL rahvakunstnik Gustav ERNESAKS
Laul Leninist – A. Holminov (J. Kamenetski, tõlk. K. Korsen)
Rahvaste sõprus – E. Arro (K. Kangur)
Juhatab ENSV rahvakunstnik Jüri VARISTE
Laul Rõõmule – A. Läte (Fr. Schilleri j.)
Juhatab NSVL rahvakunstnik Gustav ERNESAKS
Naiskoorid
Au tööle – V. Muradeli (A. Kovalenkov, tõlk. A. Tamm)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Richard RITSING
Mööda Volgat – Vene r. l. (Rahvaluule) sdn. V. Loktjev
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Lembit VERLIN
Mu laul, mu leelo – Z. Venckaus (K. Kubilinsko, tõlk. A. Tamm)
Pill oll´helle – R. Päts (Rahvaluule)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Richard RITSING
Õhtu saarel – V. Reiman (E. Vetemaa)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Lembit VERLIN
Poistekoorid
Poiste laul – R. Päts (J. Oro)
Meie orkester – E. Vazovski (R. Pisarski, tõlk. H. Kaljuste)
Juhatab Aksel PAJUPUU
Väike lambur – Z. Kodaly (tõlk. L. Pärna)
Tervitus matkal – G. Ernesaks (N. Laanepõld)
Rännakulaul – H. Rannap (A. Lee)
Juhatab Uno JÄRVELA
Meeskoorid
Me kodumaa, sa kasva, õitse – B. Aleksandrov (S. Mihhalkov, tõlk. P. Härm) A. Babadžanjan
Juhatab NSVL rahvakunstnik Gustav ERNESAKS
Meie tõotus – T. Vettik (P. Rummo)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Harald UIBO
Kaluri laul – V. Kapp (J. Smuul)
Vokiratas – E. Oja (Rahvaluule)
Juhatab Arvo RATASSEPP
Pühendus – B. Smetana (E. Vetemaa)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Harald UIBO
Vene koorid
Lenini nimega – A. Filippenko (V. Botško)
Juhatab NSVL rahvakunstnik Gustav ERNESAKS
Põlevkivikaevurite laul – E. Kapp (J. Šumakov)
Juhatab ENSV rahvakunstnik Karl LEINUS
Kustub õhtu – A. Svešnikov (I. Beloussova)
Verhoviina, minu kodumaa – M. Maškin (M. Maškin)
Tbilisi hommik – M. Davitašvili (S. Porthidze)
Juhatab John TUNGAL
Austus, au… – M. Glinka (S. Gorodetski)
Entusiastide marss – I. Dunajevski (A. D. Actill)
Juhatab ENSV rahvakunstnik Karl LEINUS
Selline oli kava, kuid hulgaliselt nõuti lisapalu. Viimasena jäid lavale segakoorid ja siis oli juba võimatu publiku nõudmisele vastu panna – ettekandele tuli Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ meie populaarseima koorijuhi enda juhatusel. Harduses seisis kogu publik püsti heleda suvetaeva all.
18. VII
Naiskoorid
Kevade laul – A. Karindi (K. E. Sööt)
Latgallia – A. Kalninš (S. Kaldupe, tõlk. O. Roots)
Štšedrik – M. Leontovitš (Rahvaluule)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Richard RITSING
Vihule – E. Arro (Rahvaluule)
Sinu aknal tuvid – G. Ernesaks (D. Vaarandi)
Päikesele – M. Saar (M. Veske)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Lembit VERLIN
Segakoorid
Laul Leninist – T. Vettik (E. Hiir)
Me uhke rand – A. Karindi (K. Korsen)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Alfred KARINDI
Suveõhtul – B. Kõrver (I. Sikemäe)
Niidulaul – G. Ernesaks (A. Kaalep)
Juhatab ENSV teenel. kunstitegel. Ants KIILASPEA
Laulik – M. Saar (Rahvaluule)
Juhatab ENSV rahvakunstnik Jüri VARISTE
Ühendkoorid
Buchenwaldi häirekell – V. Muradeli (A. Sobolev, tõlk. H. Tiidus)
Hümn suurele linnale – R. Glier (A. Fatjanov, tõlk. H. Kaljuste)
Juhatab ENSV rahvakunstnik Jüri VARISTE
Mu isamaa on minu arm – G. Ernesaks (L. Koidula)
Juhatab NSVL rahvakunstnik Gustav ERNESAKS
*
Naiskooride teise laulupeopäeva programm õnnestus samavõrdselt esimesega. Erilise andumisega laulsime G, Ernesaksa „Sinu aknal tuvid“ ja M. Saare „Päikesele“ ja ühendkooridega jälle pisaratega silmis G. Ernesaksa „Mu isamaa“. Ja jälle seisis püsti selle laulu ajal kogu publik.
„Naiskoorid lavale.“ kõlab ruuporist. Laululava taga on sigin-sagin. Naiskoorid rivistuvad lavale minekuks. Kui meie koori lauljad jõudsid esimestele astmetele, astusid koori esinaine M. Tammik ja varahoidja A. Kivistik kiirendatud sammul kuulajate ridade poole – jäime vaatama „kuhu nüüd?“, Margil käes koori külalisraamat – ja jäävad seisma Anastas Mikojani ja Gustav Ernesaksa ette. Margi vahetab paar sõna prof. Ernesaksaga ja siis ulatatakse külalisraamat meie riigipeale. Naeratava näoga kirjutab viimane terve lehekülje sooje sõnu, kõige lõppu eesti keeles „Elagu Eesti“. Kõrvalleheküljele kirjutavad oma nimed J. Käbin, A. Müürissepp, A. Vader, G. Ernesaks. Kui tore, et selline ajalooline lehekülg jääb meie külalisraamatusse.
Lavalt äraminekul põigatakse veelkord külaliste ridadesse, seekord saadakse mõned read ka kosmonaut German Titovilt.
Programm oli läbi, kuid keegi lauljaist ei lahkunud. Orkestrid mängisid ees marssi meile lahkumiseks lavalt, kuid sellele aina lauldi ja lauldi kaasa ja keegi ei liikunudki kuni organiseeriti käed üksteise õlgadele ja rida rea kaupa lainetas laululavalt alla kooride mass. Laul ei vaikinud hetkekski. Koorijuhte kanti kätel lauljatevooluga kaasa ja kui lõpuks siiski laguneti eri rühmadeks, siis ainult selleks, et iga koor omaette jätkaks erinevates Lauluväljaku osades oma kontserti ja pidutsemist.
Meie kogunesime oma kooride embleemide alla koos meestega ja sammusime piki Tallinna lahe kallast Pirita poole. Laul kõlas, päike säras ja tee tolmas. Pärale jõudsime higiselt ja tolmunult, kuigi heatujuliselt ja moodustasime üsna ahastava kontrasti meid Pirita restorani ees ootavate mustades smokingites ja lakk-kingades ungarlastega. Kuid me kogusime ennast ruttu ja vennasmaa laulumeeste auks korraldatud bankett kulges tujuküllaselt ja laulurohkelt.
Laul oligi õieti ainuke kontaktimoodus, sest ungarlased rääkisid rangelt ainult oma emakeelt.
Omalt poolt kinkisime neile veel eesti rahavariides nuku, et ta meie koori esindajana sõidaks nendega Ungarisse.
Ungari laulumeestele pidi olema päikeseloojangu jälgimine Tallinna lahel suureks elamuseks, kuna paljud neist ei olnud merd varem näinud.
Heatujulistena ja rahul uute sõpradega sõitsime sügavas öös Tallinna tagasi, et järgmisel hommikul uued sõbrad Ungarist jälle rongile saata.
Laulupidu oli lõppenud.
(Ja lõppesid ka head ilmad).