- 1959/60 – koori asutamise aasta. Esimesel kooriproovil 21. septembril oli 28 lauljat. 1960. a. laulupeoliste ridades 69 lauljaga. Esineti üldse 6 korda.
- 1960/61 – kontsertkooride perre astumise aasta. Esimene täiskavaga kontsert «Estonia» kontserdisaalis. 8. jaanuaril 1961, laval 87 lauljat. Kontserdiga esmakordselt väljaspool koduvabariiki — Riias 13. mail. Esineti 10 korda. Lauljaid tegevusaasta lõpuks 94.
- 1961/62 – uudisloomingu tutvustamise aasta. Kontserdil «Estonias» 12. detsembril esiettekandes G. Ernesaksa kooripoeem «Rannapääsuke» (K. Merilaasi sõnad) ja «Sinu aknal tuvid» (D. Vaarandi), A. Garšneki tsükkel «Peipsi laulud» (rahvaluule), O. Sau «Kassari õhtud» (E. Niit), L. Veevo, V. Kapi, E. Mägi jt. koorilaulud. Tartu Riikliku Ülikooli aulas lauldi 17. veebruaril 1962. Sama aasta suvel kontserdimatk Hiiumaale. Koos teiste Tallinna naiskooridega lauldi Mart Saare 80. sünnipäeva tähistamise kontserdil 28. septembril 1962. Esineti 9 korda (4 täiskavaga konserti). Lauljaid 93.
- 1962/63 – ungari muusika aasta. Aruandluskontserdil «Estonias» 3. veebruaril 1963 kavas peamiselt B. Bartóki ja Z. Kodály laulud. Koos TA meeskoori ja Eesti Raadio sümfooniaorkestriga esitati 14. detsembril 1962 L. van Beethoveni «Fantaasia» sümfooniaorkestrile, klaverile ja koorile (dirigent Neeme Järvi, solist Leelo Kõlar). Külaliskoorina Saaremaa laulupäevadel. Esineti 13 korda. Lauljaid 92.
- 1963/64 – naislaulupäevade aasta. Külaliskoorina Läti NSV naiskooride laulupäeval Tukumsis 13. ja 14. juunil. Põhja-Eesti naiskooride laulupäeval Rakveres 27. juunil. Aruandluskontserdil «Estonias» 15. detsembril 1963 esmakordselt kavas V. Tormise laulud («Punased pihlakad», «Kui vanatädi koob» ja «Kassikangas») P.-E. Rummo sõnadele. Esineti 8 korda. Lauljaid 97.
- 1964/65 – suurvormide aasta. Koos TA meeskooriga esitati «Estonias» 3 korda (28. veebruaril, 2. märtsil ja 29. mail) C. Orffi lavaline kantaat «Catulli carmina». Sümfooniakontserdil 28. mail kavas I. Stravinski «Psalmide sümfoonia»*, dirigent Neeme Järvi. 28. märtsil V. Tormise kantaadi «Kodumaa sünnipäev» (P.-E. Rummo) esiettekanne koos TA meeskoori, Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori ja 22. Keskkooli lastekooriga. Teos korrati laulupeo eelõhtul laululaval. Aruandluskontserdil 20. detsembril 1964 kavas V. Tormise uus laulude sari «Sügismaastikud» (V. Luik). Esineti 13 korda. Osavõtt üldlaulupeost, lauljaid 94.
- 1965/66 – Soome-reisi aasta. Täiskavaga kontserdid Tamperes, Orivesil, Keuruus ja Äänekoskil. Lauldi veel Koukkuniemis, Valkeakoskil, Kangasalas ja Ruovesil. Kontserdimatk kestis 21.-27. juunini 1966, lauljaid kaasas 48. Eesti NSV Heliloojate Liidu VIII kongressil lauldi V. Tormise «Sügismaastikud», O. Sau «Pühajärve pildid» (A. Suuman), A. Marguste «Naistelaulud» (rahvaluule) ja L. Veevo «Kaugel, kusagil» (E. Niit). Esineti 18 korda. Lauljaid 110.
- 1966/67 – võistulaulmise aasta. Esikohad Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva tähistamiseks toimunud istegevuskooride festivalil vabariiklikus ja üleliidulises ulatuses. Kontsert «Estonias» 5. veebruaril 1967. Helisalvestati hulgaliselt eesti uuemat kooriloomingut. Absolventidena III üliõpilaslaulupeol Tartus 7.-9. juunil. Esineti 10 korda. Lauljaid 95.
- 1967/68 — kalendrilaulude aasta. Koos TA meeskooriga esitati 6. ja 9. aprillil 1968 V. Tormise «Kalendrilaulud» ja «Kiigelaulud» (naiskoor «Kadrilaulud» ja «Kiigelaulud», koos meeskooriga «Jaanilaulud»). 3. novembril 1968 koorile rahvakollektiivi aunimetus. Haapsalu naislaulupäeval 22. ja 23. juunil ning üliõpilaslaulupäeval Vilniuses 6. ja 7. juulil. Esineti 9 korda. Lauljaid 101.
- 1968/69 – juubelilaulupeo-aasta. Esinemine V. I. Lenini 100. sünni-aastapäevale pühendatud õhtul Poliitharidusmajas. 28. veebruaril «Estonias» TA meeskooriga ühine kontsert «Laulud läbi aegade». Esikoht võistulaulmisel. Osavõtt juubelilaulupeost Tallinnas 28. ja 29. juunil. Lauljaid 100.
Raamatust «EESTI TEADUSTE AKADEEMIA NAISKOOR 1959-1969», Tallinn 1969,
koostanud M. Must, E. Riikoja, M. Tammik ja L. Tavel.
* «Psalmide sümfoonia» kohta on 28. mail 1965 koori kroonikas järgmine sissekanne:
Täna esineme jälle “Estonia” kontserdisaalis.
Koos TA Meeskoori ja Eesti Raadio sümfooniaorkestriga esitame Igor Stravinski “Psalmide sümfoonia”.
Tänane kontsert on kahekordselt erutav:
1) laulame sellist muusikat, mis kedagi ei saa ükskõikseks jätta ja
2) me laulame teda 4 aastat pärast seda, kui meil ära keelati sellise muusika esitamine üldse.
See oli 17.III 61.a., kui me tulime “Estoniasse”, et peale kuid kestnud pingutavat tööd uudse muusika omandamisel, esitada seda avalikul kontserdil koos sümfooniaorkestriga. Dirigendiks oli siis Roman Matsov.
Ja sealsamas teatati meile tseremooniateta – “Psalmide sümfoonia” ettekanne on ära keelatud, minge laiali!
Ja lahkusidki mõlemad TA koorid, lahkus sümfooniaorkester, lahkus rahvaski.
12. juunil 1961.a. saime kultuuriministeeriumist seletuskirja ärakeelamise kohta. Siin see on.
Jaa! Ajad on tunduvalt muutunud.
Täna laulame sama “põlatud” muusikat samas saalis, ainult Neeme Järvi dirigendikepi all. Laulame ise vaimustusega ja ka publiku huvi on väga suur. Tehniliselt jätab esitus küll veel üht-teist soovida. Siiski on huvitav märkida koori üldist arengut pärast seda, kui oleme “ära võitnud” ja esitamisküpseks saanud C. Orffi “Catulli carmina”, ei tundu Stravinski stiil enam üldse raskena, kui 4 a. tagasi, kui me teda õppima hakkasime, tundus ta pea ületamatult keerukana. Jaa! Ajad on ka siin midagi muutnud.