Riietus

Läbi sajandite on naisi erutanud teema – mida selga panna. Ei ole olnud erand ka TAN oma rohkem kui 50 tegevusaasta jooksul. Koori esinemisvormi üle on peetud tuliseid vaidlusi. Vanu kroonikaid lugedes tabasime end tihti mõtte juurest – ka 50 aastat hiljem kütavad kirgi samad asjad, midagi pole muutunud…

1959.a – alguses kandsime esinedes igaüks enese riideid – valge pluus ja must põlveni seelik.

Valge pluus ja must seelik

Peagi algas arutelu ühtse vormi teemal. Oli ka lähenemas laulupidu. Niipalju, kui oli lauljaid, oli ka erinevaid arvamusi – üks tahtis sinist, teine halli, kolmas hoopis rohelist. Nagu on sõnasõnalt kirjas vanas kroonikaraamatus, lepiti kokku  „tagasihoidlik  rohekas-hallikas-sinakas suure dekolteega ja individuaalsete voltidega kleit, mis sobiks kandmiseks laulupeol“. Tulemuseks oli tollase esinaise Margi Tammiku kavandi järgi valminud valge villasest riidest kleit rahvusliku motiiviga taskuga. Kangas vabrikust „Keila“, viimistles „Marat“, õmbles ateljee „Mood“ Lauteri tänaval. Kleit valmis 1960.a kevadeks ning seda kanti ligikaudu 12 aastat. Kahjuks pole koori vara hulgas säilinud ühtki eksemplari.

Valge kleit

Järgmine esinemiskomplekt valmis õmblusvabrikus „Klementi“ 1965.a novembriks – „väike must kleit“ valge salliga ümber kaela. Nagu kroonikast lugeda võis – kellele sobis, kellele mitte. Tuli kohandada vastavalt kandja figuurile.

Väike must kleit valge salliga

Kuna lähenemas oli 1969.a juubelilaulupidu, võeti päevakorda ka rahvariided. Etnograaf Alise Moora abil valiti välja 18. sajandi II poole Alutaguse rahvarõivad, mille ainetel valmis esinemiskostüüm. Näidisega tutvuti juba 1968. aasta sügisel. Tegemist oli vähelevinud rahvarõivaga ning varjamatuid imetlejaid jagus igal kontserdil. Rõivad valmistas Kunstikombinaat ning maksma läks üks komplekt 180 rubla, mis tollel ajal oli 2-3 kuu palk. Õnneks ei pidanud lauljad seda summat ise kinni maksma, raha eraldati riigi poolt.

Rahvarõivastes koos Imbiga

Neid rahvarõivaid oleme hoidnud ja parandanud-hooldanud armastusega ning kanname tänase päevani. Osa käiseid ja pärgi on asendatud uutega, aga kokkuvõttes siiski hästi vastu pidanud – juba üle 40 aasta!

Rahvarõivastes koos Rannoga

Järgmine esinemisrõivas oli villasest riidest pikk lilla kleit. Soliidne ja pidulik. Võeti kasutusele ~1973.aastal. „Lembitu“ ateljees õmmeldi – pange tähele – 90 komplekti!!! Kuna kangameeter läks plaanitud 30 rubla asemel maksma 20 rubla, jäi raha üle ka ehete jaoks, mis valmistati Kunstitoodete kombinaadi Metallehistöö Ateljees. Kogumaksumus 8000 rubla, mis teeb ~90 rbl kleidi kohta (tugev kuupalk!!)

Pikk lilla kleit

Möödus pea 10 aastat ning jälle tõusid päevakorda esinemisrõivad. Seekord jäädi rohelisest villasest riidest kostüümi juurde – pikk seelik ning jakk. Eheteks kanti rahvariide juurde kuuluvaid vasest kette. See oli siis umbes aastal 1984.

Roheline kostüüm

Aeg läks lennates ning jälle 10 aastat möödas. Koori  35. aastapäevaks 1995.a valmis uus must kostüüm. Reeda algatus, kavand kunstnikult Triin Õng. Valmistajad Kergetööstustehnikumi nobedate näppudega õpilased, osa väiksemaid töid tegid lauljad ka ise (nt värvli õmblemine ja kumm, hõlsti nööp ja aas). Kangas tollele ajale kohaselt – polüester. Kostüümi sai täiendada erinevate lisanditega – valge rätik,

Must kostüüm valge rätikuga

lilla sall

Must kostüüm ja lilla sall

või värvilised taskurätikud.

Must kostüüm värviliste rättidega

1998. aastal said valmis eriti uhked valged heegeldatud pitskraed, mis andsid uut särtsu. Kujundaja ja ka teostaja oli meie oma pikaajaline laulja ja esinaine Tiia Mänd. Au ja kiitus talle!

Pitskraed ja Tiia Mänd

Läks jälle mööda pea 10 aastat, enne kui lauljate seas oli kuulda ettepanekuid rõivaste uuendamiseks. Inspiratsiooni saime sõpruskooril Vantaan Naislaulajat külas käies. Nende esinemiskostüüm oli tumepunasest sametist. Tundus efektne ja praktiline ning hakkasime ka endile sarnast igatsema. Kertu abil valisime välja lilla trikotaažsameti. Teostasid  jällegi õmbluskooli õpilased. Aasta siis oli 2003.

Lilla hõlst

Mõnikord oleme ehtinud end veel eriti lilleliseks!

Lilla hõlst lillega

2008.a sügisel tõusis päevakorda taas küsimus – mida selga panna? Oli ju lähenemas koori märkimisväärne juubel. Vaidlused olid tulised nagu ikka. Kaaluti ka „väikest musta kleiti“  või pihikseelikut. Mõtteid oli teisigi. Lõpuks vaatasime, et iseenese tarkusega toime ei tule ning otsustasime pöörduda professionaali poole. Kertu kasutas oma tutvusi ning koostöös moekunstnik Anu Lensmendiga valmis uus kaunis komplekt. Teostas Reet Ausi õmblusateljee.

Helesinine hõlst lillega

Koori 55. sünnipäevaks oli vaja jälle värskem välja näha ja nii õmmeldi Ave Käige juhitud firmas ArEsken OÜ uued tumesinisest trikotaažsametist pluusid, täienduseks valge pärlikee. Idee autoriks, sponsoriks ja taganttõukajaks väsimatu Reet Sallert.

Tumesinine hõlst ja pikk must sametseelik

Pika musta sametseeliku asemel on vahel käiku läinud ka klassikaline põlvini pliiatsseelik.

Tumesinine hõlst lühikese seelikuga

(Ülevaates on kasutatud koori 50. sünnipäeva kontserdi järgsel peol etendatud moedemonstratsiooni teksti, mille koostas Lea Kull. Täiendanud Mare Lepik.)